Jüri Arraku loomingus kohtuvad unenäod, müüdid ja kummalised tegelased maailmas, mis mõjub korraga tuttava ja täiesti sürreaalsena.
Huvitavaid fakte. Kas teadsid...?
- Enne kui Jüri Arrak Eesti kunstimaailma legendiks sai, jõudis ta töötada nii mäe-elektromehaanikuna kui ka taksojuhina.
- Jüri Arrak lõi oma tuntud “märkinimese” stiili 1970. aasta esimese isikunäituse jaoks - vabalt maalitud inim- ja loomakujud sündisid soovist teha midagi täiesti teistsugust kui tolle aja tavapärane kunst.
- Pool Eestit mäletab siiani Arraku “Suure Tõllu” tegelasi nagu mingit väga kunstilist unenägu.
- Monumentaalne maal “Ratsasõda” valmis pisikeses rehetoas, mis oli väiksem kui mõni tänapäeva stuudiokorter, kuhu Arrak vaevu mahtus ise sisse ning seal maalimine tundus peaaegu füüsikaseaduste rikkumisena.
- Ta jälgis peaministrit terve päeva - enne peaministri kabineti "Käskude saamise" maali loomist istus Arrak lihtsalt päev otsa ja vaatas, kuidas riiki juhitakse.
- Jüri Arrak jõudis oma loomingus ka religioossete ja piibliteemadeni - eriti pärast Halliste kiriku altarimaali loomist - kuid need moodustasid tema pikast ja mitmekesisest loominguperioodist vaid ühe osa.
- Jüri Arrak korraldas oma elu jooksul üle 100 personaalnäituse ning tema looming jõudis Tallinnast ja Tartust välja paljudesse maailma galeriidesse ja muuseumidesse, muuhulgas Torontosse, Reykjavíki, Ateenasse, Lissaboni ja Washingtoni.
„Olevused Arraku taiestes on moonutatud ilmete ja vormidega kummalised tüüpelanikud, kes näivad osalevat mingeis salapärastes rituaalides, meile tihti arusaamatuis, aga neile endile ülitähtsates tegevustes. See ei ole maailm, mida tajume ärkvel olles igapäevases elus, vaid unenägude, fantaasia ja müütide maailm, kus kõik võib tunduda ühtaaegu tuttav ja tajutav, aga ka võõras ja haihtuv, kus inimesed ja elevandid lendavad ja loomadel on inimese silmad./…/ Arraku kunsti põhiproblemaatika on elu mõtte ja müstika avastamine, kus kunstnik esitab müütide, absurdsete ja fantastiliste situatsioonide ja kujundite kaudu küsimusi meie reaalsena tunduva oleviku ja kosmilise eksistentsi kohta.“
Eda Sepp, kunstiteadlane
